Remont ja veelkord remont

16. ja 17. päev

Yakutskis möödusid päevad remontimise ja lõõgastumise tähe all. Ööbisime kohalike poolt organiseeritud korteris, kus nii soe vesi kui ka pesumasin. Puhtaks sai nii pesu, kui ka ihu.

Autode remont sai alguse pühapäeval, kus ühel autol keevitati nii rattahoidja kui ka katuseraami kronsad, mis eelnevate külmade ja “ideaalsete” teeolude tõttu pragunema hakkasid. Teine auto sai omale alla uued ja korralikud vene siselohvid ja keevitatud tagasi ka irdunud rehvilukk.

Esmaspäev jätkus remontimise meeleolius. Esmalt ühel autol õlivahetus ja esimeste liigendite kontroll. See tehtud mindi söögivarusid täiendama ja avastati, et tagumine velg seest õline ja ka kriuks sees. Teel remonditöökoda otsima, kohtasime juhuslikult eelmisel päeval külastatud keevitustöökoja venda, kes kohe usinalt oma abi pakkus. Kohapeal selgus, et õnneks avastasime vea õigeaegselt, sest rummu maha võttes ja seda kallutades kukkus kogu sisu kolinal põrandale. Tulemuseks uued rattalaagrid ja rumm, mis õnnekombel ühes romulas olemas oli. Teise ja kolmanda auto meeskond sai kah oma pika töödenimekirja ilusti hakkama ja õhtuks olime jälle stardivalmis.

Ületasime jäise Leena ja suundusime 2000 kilomeetri pikkusele “kontide” teele, mis ehitamisel olla mingitel andmetel nõudnud 2 miljoni inimelu. Õhtul magama minnes näitas kraadiklaas jälle 30 külmakraadi.

18. päev

Päev algas nagu viimastel kordadel kombeks, auto roolivõimendi õlitoru vahetusega ja seda –34 kraadises pakases.

Edasine teekond viis meid mägedesse, kus lummavad vaated, kraavis rekkad ning šamaanide oja, kus hea tahte märgiks ka lonks vett sai kummutatud.

Õhtul, ühes pimedas bensiinijaamas ööbima jäädes, näitas kraadiklaas juba –40 külmakraadi ja mõni meeskonna liige otsustas ennast vastavalt ilmale ka riidesse panna.

19. päev

Päev algas nii:

Autod ja meeskonnad elasid öö vaatamata külmale ilusti üle ning üle pika aja sai starditud õigeaegselt.

Oleme teel Ust’-Nera poole, läbitud teekond 9650 km, ajavahe koduga +9 tundi.