Kasahstanist Kõrgõstani sõites on raske uskuda, kui palju ühe piiriületusega võib muutuda. Juba piiril tervitasid meid lumised mäetipud ja 10km edasi vaatas vastu igavesti äge tamm. Piiritsooni Kaza-Kõrgõstani vahel ei ole ja see on andnud võimaluse kireva putkamajanduse arenemiseks. Väga mõnus on piiriületust oodates šašlõkki süüa ja õlut kõrvale rüübata. Ka miilitsad on "ausamad", ei hakka mingit olematut viga otsima vaid küsivad otse padarok'it. Me kinkisid neile Eesti-Kõrgõstani jalkamatši viigi. Esimene päev mägedesse turnima ei hakanud, jäime ilusast loodusest pahviks lööduna suhteliselt piiri lähedale laagrisse. Platsi otsides uputasime Romeki auto kohe kõhuni mutta ja Kalju auto sai lahti püsikast. Õnneks oli varujupp olemas.
Teine päev hakkas juba mägisemaks kiskuma. Autod suitsevad, kõrvad plõksuvad ja tulemasinad ei põle. Igasugune liigutamine võtab võhmale ja kükitada ei julge, sest püsti tõusmine võib pildi tasku visata. Üle kolme kilomeetri kõrgel läheb külmaks ka, päeval +12, öösel +1. Aga vaated on seda lummavamad. Raske on seda sõnadesse panna, rühid diislijorina saatel mööda tummaksvõtvalt ilusaid mäenõlvu ülespoole, taustaks lumised mäetipud. Teede ääres on aegajalt näha jurtasid, hoovid hobuseid, lambaid, kitsi jne. täis. Üldse on hästi palju loomi igal pool näha. Hästi lahedad on sellised ületoidetud oravat või Garfieldi meenutavad pontsakad loomad kes tee ääres autot nähes urgu vudivad ja sealt siis arglikult välja piiluvad. 
Ühest jurtast kumõssi, hobusepiimast kääritatud alkoholi, ostma minnes osutus vastuvõtt nii lahkeks, et kutsuti kohe pererahvaga ühte lauda sööma. Saime ka kohalikku 4x4 sõidukit, eeslit proovida. Laagrisse jäime 3200 meetri kõrgusel. Selle päeva tipuks jäi siis 3400 meetrit. Edasi on plaan Issõk-Kyl järveni mööda mägiteid jõuda ja sealt edasi uusi kõrguseid püüdma, 4000 meetrit tuleb kätte saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar