Kasahhia
 |
| Chayran kanjon |
 |
| Dordoy Bazaar |
Enne imeilusast Kirgiisiast lahkumist tegime veel ühe pikema peatuse ja käisime pealinna, Bishkeki, kõrval asuval Dordoy Bazaari turul. Dordoy Bazaar on üks Aasia suurimatest turgudest ja peamine Hiina kauba liikumistee lähiriikidesse. Põhiliselt kahekordselt asetatud merekonteineritest koosnev turg pakub tööd üle 20000-le inimesele ja seal on üle 8600 poe. Turg ise on kirjum kui elu ise - kohapeal valmistatud pirukate lõhn vaheldub kord vürtse müüva poodniku omaga kord Hiina plastiku haisuga. Inimesi on samuti seinast seina ja elu käib täie hooga. Meie looduslembelisel kambal võttis selline möll kiiresti pildi kirjuks ja lasime sealt varsti jalga.
Kirgiisia-Kasahstani piir on samuti omaette elamus. Tundub, et sattusime mingile kaubateele, sest inimesi oli siin miljon, kõigil meeletud kotid igasugu tavaariga seljas. Kellel pallinöörirullid, kellel nõudepesulapid, kellel suur kineskoopteler ja kõik trügivad ja kisavad. Autod lasti siin piiri peal pulkadeni laiali laotada ja aega läks omajagu.
 |
| Türgi pulm |
Õhtuks jõudsime Almaty-sse ja plaanisime ühes juba varasemalt tuttavas hostelis ööbima jääda. Kohale jõudes selgus, et hostel ääreni täis ja tuleb edasi liikuda. See aga oli saatuse poolt üks väga kaval lüke, sest sellist asja mis ees ootas küll keegi aimata ei osanud. Olime just järgmises suvalises hotellis asjad maha pannud ja hakkasime sööma minema kui suur valge Hummer-limusiin kümnete saateautodega maja ette veeres. Olime sattunud sama hotelli allkorrusel peetavasse Türgi pulma. Pruutpaar ees, sajad külalised järel läks rongkäik saali ja pidu võis alata. Ka Eestlased veeti ilma pikema jututa pruudi isa lauda ja söödeti-joodeti Türgi kombe kohaselt. Öeldi "Kui vähe sööd ja jood, siis oled halb sõber!". Eestlased olid head sõbrad ja magama saime alles hommikul.
Järgmine päev mitte väga vara hommikul saime kokku Jüri Kasahstanis elavate sugulastega, kelle juures autodele värskenduskuur ja õlivahetus sai tehtud.
Almaty selja taha jäetud suundusime Kaindy järve poole mis on kuulus oma veidra väljanägemise ja saamisloo poolest. Järv asub 2km kõrgusel mägede vahel ja tekkis peale 1911 aasta maavärina tagajärjel tekkinud maalihet. Maalihke käigus blokeerunud mägijõgi paisus järveks ja uputas terve oru üle nii, et praegu ainult puutüved veest välja paistavad. Ka kasahhid on järve eripärasusest aru saanud ja sinna ümber korraliku kauboikapitalismi rajanud. Raha küsitakse kõige eest, mis võimalik. Kuna õhtu oli juba käes, mõtlesime selle öö järve ääres veeta ja lunastasime ilusti autode, telkide ja inimeste piletid. Kohale jõudes selgus aga, et telki panna saab ainult kivisele platsile ja autod tuleb jupp maad eemale jätta ja kohalik asjapulk, kes inimeste majutamise ja juhendamisega tegeleb, on juba vintis ja ei jaga maast ega ilmast. Meile selline asjade korraldus ei sobinud ja pöörasime otsa ringi. Tükk tegemist oli, et vähemalt telkide raha tagasi saada aga saime hakkama. Natshalnik Hasim vehkis küll kätega ja väitis, et tal pole midagi aga lõpuks andis järele ja andis raha tagasi. Selline on Kasahstani argipäev :)
 |
| Vintsimine Kirgiisias |
 |
| Chayran kanjon |
Järgmine päev mitte väga vara hommikul saime kokku Jüri Kasahstanis elavate sugulastega, kelle juures autodele värskenduskuur ja õlivahetus sai tehtud.
Almaty selja taha jäetud suundusime Kaindy järve poole mis on kuulus oma veidra väljanägemise ja saamisloo poolest. Järv asub 2km kõrgusel mägede vahel ja tekkis peale 1911 aasta maavärina tagajärjel tekkinud maalihet. Maalihke käigus blokeerunud mägijõgi paisus järveks ja uputas terve oru üle nii, et praegu ainult puutüved veest välja paistavad. Ka kasahhid on järve eripärasusest aru saanud ja sinna ümber korraliku kauboikapitalismi rajanud. Raha küsitakse kõige eest, mis võimalik. Kuna õhtu oli juba käes, mõtlesime selle öö järve ääres veeta ja lunastasime ilusti autode, telkide ja inimeste piletid. Kohale jõudes selgus aga, et telki panna saab ainult kivisele platsile ja autod tuleb jupp maad eemale jätta ja kohalik asjapulk, kes inimeste majutamise ja juhendamisega tegeleb, on juba vintis ja ei jaga maast ega ilmast. Meile selline asjade korraldus ei sobinud ja pöörasime otsa ringi. Tükk tegemist oli, et vähemalt telkide raha tagasi saada aga saime hakkama. Natshalnik Hasim vehkis küll kätega ja väitis, et tal pole midagi aga lõpuks andis järele ja andis raha tagasi. Selline on Kasahstani argipäev :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar