neljapäev, 23. aprill 2015

Dikson, Taimõr 2015




Reisi kestvus 15,02-26,03,2015
~17800 km

Nüüd on DIKSON-ile sõit meie enda kätes.


Esimest korda on meil load enne käes kui sta
Reisist videod

https://www.youtube.com/watch?v=FQ4HF7YOcK4


http://vk.com/video-65001406_171103229?og=1 экспедиция | VK Экспедиция клуба экстремальных авто-путешествий OFFROADMASTER «Метель 2015:столица Арктики» вернулась в Новосибирск. Участники побывали на Ямале, в Якутии, на острове Диксон. VK.COM


Pildimaterjal läbi vene seiklejate kaamera (Natalija Mikhailova)


Норильск-Хатанга (папка)

Удачный-Пермь (папка)
дудинка-диксон-дудинка_норильск (папка)

Esimene hommik venemaal tervitab meid - 21 kraadi ja natuke külmund fordi juhiga, kes palub kl 5.20 voolu et saaks oma auto käima. Aidatud. Järgmisena on rekkamees uksetaga. Natuke kinni keset teed(jää konarused parklas) aitame temagi liikuma. 
Sapsiasti poe teenindaja teeb teed ja palub endaga juttu rääkida




Tervitus.

Nagu meil kombeks on saanud siis esimene õhtu võtame asja rahulikult ja katsume oma varustust ja plaane korrigeerida. Selle juurde käib ka lauääres istumine väikse napsuga.
Ja hakkab pihta 'Võimalik ainult Venemaal'. Küsime söögikohas napsu. Pakutakse kanget õlut 2 l.
Kangemat alkot pole. Küsime siis, et meil endal on. Kas võime siin tarbida. Vaadatakse otsa nagu pooletoobisele. Muidugi võib. Tellides sööki küsib proua, mitu ,,riumkat" meil vaja on. Veel on mure, et kas me peale ei joogi. Ostame tema enda korjatud marjadest tehtud kompotti.
Lund on palju ja teed kohati päris libedad ja jääs. Millegipärast lükatakse tee jube laialt lahti. Tänu sellele on päris palju rekaid teeääres lihtsalt kraavi vajunud. On ka niisma otse kraavi põrutatud. Oli ju just nädalavahetus grin emoticon
1 autoga edeneb sõitmine jõudsasti. Oleme ühe päeva graafikust ees. Lähme uurime täna natuke 4x4 elu Kirovis.


Ületasime taaskord Euroopa-Aasia piiri! Nüüd suundume otse põhjapoole, temperatuur läheb aina madalamaks aga päeval mõnus päike siramas



Jõudsime Surguti. Õlid vahetatud, veermik kontrollitud. Üürisime korteri. Peseme ja kasime ennast.
Homme kohtume teiste ekipaazidega.
Siiani on olnud lihtsalt transiit meie ettevõtmisel. Edasi hakkab asi põnevaks minema. Paari päeva pärast ootab meid tundra ja kõik see mis kuulub talvise tundra juurde.





Saime lõpuks oma meeskonnad kokku. 3 autot, 3 naist ja 6 meest. 


Edasi Diksoni poole


Väike turgutamine Gaspromneftis ja edasi, 70 km polaarjooneni.





Polaarjoon ületatud ja esimene kontrollpunkt edukalt läbitud. Ei ühtegi liigset küsimust



Paagid, kanistrid täis ja zimnikule minek. Sai otsa teedel sõitmine. Edasi ainult puhas rõõm ja seiklus tundras

Meil 1 luba siiski puudu ja tuleb sõitta mööda tundrat, kontrollpunktist mööda. sõitsime ca 5 km tundrat ning siis  hiilisime hooldatud jääteele. hoidsime hinge kinni kui kopter üle pea lendas või teehooldajad mööda sõitsid. Läks hästi kinni ei peetud. Sõitsime ~150 km zimnikut! 

Vahemärkus ! 
Lund on palju ja tee sõitis ära - vintsime trosse sirgeks ja kühveldame lund hunnikutesse.
inReach Message from Rait Paimets
Two-way text messaging anywhere in the world with the inReach satellite communicator.
EXPLORE.DELORME.COM

Üks etapp tundrast läbitud. Jõudsime Dudinkase. 380 km jääteid lihvitud!
Ei suuda kuidagi seda tundrat sõnadesse panna. Ehk annab pilt selle võlu ja ilu edasi.
Üks on kindel, ilma selle Arctic rehvita oleksime väga hädas olnud.Esimene zimnik 150 km oli hästi sõidetav, sealt edasi läks põnevaks. Olime mingil zimnikul kus olla ei tohtunud, siis olime mingil tohutul maaalal mis oli ruutudeks jagatud ja sonareid täis topitud. Seal pidime tegema 1,5 h lõunapausi kuna meie sõitmine oleks häirinud nende tööd, meie puksimine lumes annab neile valesid impulsse/võnkeid.Otsivad kõike mis võib gloobuse sügavusest leida. Igalt poolt pidime kiirelt jalga laskma. See aga tähendas meile sõitu puutumata tundras. Vahepeal sõitsime mööda jõge ~ 40 km.
Tundras on korraga päike, kuu, tuisk,Neenets põtradega, 0 nähtavus jne. Lihtsalt see tundra võtab endasse ja see on hea tunne.


 Virmalised on meile selgetel õhtutel pidevalt saatjateks.








Tehnika on meil siiani laitmatult toiminud, va Vene ekipaazi auto amordi purunemine.

Edasi läheme uuesti tundrasse ja ikka Diksoni poole. Arvatavasti oleme mõned päevad ilma levita.












Vahemärkus!
Oleme graafikus, tehnika korras, meel on hea, kõik on hästi!
Two-way text messaging anywhere in the world with the inReach satellite communicator.
EXPLORE.DELORME.COM

Dudinkast võtsime suuna Diksoni poole, Norilskit külastame tagasitulles kuna suurte tormide tõttu Dudinka ja Norilskivaheline jäätee suletud. Diksonile linnulennult ~500 km,sõidame nii otse kui võimalik.Jää ja tundratee on huvitavad ning tuisuvaalused. Pidevalt peame usaldama oma vaistu ja valima õige raja, sest vahel teed hargnevad või on mõni suurem tehnika endale otseraja teinud. Suunaga Diksonole esimesed 200km sõitsime päris usinasti, kell 03.00 öösel sundis tuisk meid paikseks jääma ja hommikuni ootama.Ööbisime naftapuurijate baasis, suurtehnika varjus. Temp natuke langeb, siiani madalam 30 c ja vaikselt juba kiusab tehnikat. Hommikul 1 ekipaazil külmus karteri tuulutus ja teisel autol mõlemad tagumised amordid tilguvad ja meie autol lihtsalt külmunud amordid. Kõikide autode kaalu suurendab tohutu jää,mis koguneb autode kõhualla, et autosid kergemaks saada on igahommikune võimlemine garanteeritud mis aga sellise külma ja tuisuga ei ole üldse meeldiv tegevus














Läheb põnevaks, edasi sõidame Enissei jõge mööda. Peame liikuma 5 km kauguselt kaldast ja paralleelselt laevateega. Ja üllatus, üllatus ilmus meie kõrvale jäälõhkuja ja tema järgi kaubalaev. Sõit jätkus.Ees lookles meil ka ,,Drikolli "rada'' aga kahjuks kaotasime jälje. Nüüd teeme ise raja aga kästi eriti ettevaatlik olla jääpragude ja jääs olevate õhu aukudega. Kohalike juhendamised on meile väga suureks abiks olnud. 
Põnev, laevatee äärde ehitatud konteineritest koosnev ajutine väike kalastuskompleks Virnades kotid, külmutatud kaladega.
Tundra on huvitav ja võib muuta oma iseloomu 5 minutiga. Tuiskab, sajab lund,selge, päikeseline. Sõites hoiame kolonni koos, siis ei teki võimalust üksteist ära kaotada.õhtuks jõudsime Sopkargosse.sõitsime 160 km. Saime ka selle seltskonna kätte kes meist 5 päeva varem startisid (Vene ekipaaz kelle suund on läbi Diksoni, Seljuskini saarele





Meie ööbimis kohtadele lisandub nüüd veel metreoloogia jaam.
Elu on siin karm. Voolu teeb 1 diislil töötav keneraator, hanged tuiskab üle maja. Kohalikud (3 inimest) näitasid kuhu võib autod parkida, et hommikul ei oleks lumeall
Siin ilmajaamas istudes tunned ennast nagu vanaema juures.
Proua preb kala, küpsetab ise leiba, toob tee lauale ja palub sööma. Muidu jahtub ära.
Toaletti minnes tuleb realsus sekundiga tagasi kui käsi jääb härmas ukse külge kinni.






Täna hommikul lahkus siit ilmast ühe ekipaazi tagasilla reduktor. Oleme sunnitud pausil. Varuosasi on siia väga keeruline saada. Praeguse seisuga oleme leidnud Moskvast teise reduktori mis saadetakse lennukiga Norilskisse. Sealt on vaja see organiseerida Dudinkasse. Seal seiseb jäälõhkuja mis peaks praegustel andmetel hakkama homme tagasi tulema. Ehk õnnestub jutule saada ja viskavad meile selle siin üle parda. Nii pidi siin kaubavahetus toimima. Asi on naljast kaugel. Ühe silla veoga siit autot ära ei saa.
Kui nüüd asi millegi taha toppama jääb siis jätame selle auto hetkeks maha, paigutame inimesed autodesse ja lähme kahe autoga diksonile. Haagis mida tõenäoliselt vaja pole jätame maha, 1 tagavararatta ja suured reisikotid üleliigsete riietega. Kõik see mahajätmine selleks, et autode kaalu vähendada ja lumel püsida. Tagasi tulles peaks reduktor kindlasti siin olema. Lapime haavad ja liigume taas kolme autoga.




Oleme 2015 talve reisiga jõudnud juba päris Diksoni lähedale:





Eluolust Taimõris, Jenisseil









Oleme levis tagasi!
1 auto jätsime Sopkargosse maha kuniks varuosad jäälõhkujaga tulevad ja tagasitulles auto korda saab tehtud.Paigutasime 5 seiklejat Raidi autosse ja 4 teise. Jätsime maha 1 tagavararatta,haagise,üleliigsed riided ja söögid, kõik selleks,et auto kergem oleks ja inimesed ära mahuks.Sõit jätkus!Keerasime autodel ees lisatuled hästi maha, et lumeharjasi näha. Kohati nähtavus nii kehva ja tuisune. Orienteerusime majakate rohelisele valgusele. Külma 11 c aga väga k










Dikson!

Diksonile jõudmine on paras katsumus. Rüsijää ja selle vahel läbipääsu otsimine ei ole lihtne ülesanne. Vahepeal on lootusetu tunne. Jääkamakad on kohati auto suurused. 20 km veel, tulesi näed aga kaldale ei saa. Nii jäimegi jääle ööbima. Hommikul sõitsime 10 km tagasi ja saime lõpuks kaldale. 240km sõitsime 3 päeva.





Dikson on ise on oma 300 elanikuga (kunagi 7000) nagu üks suur jää kapp. Palju on mahajäätud maju ja tehnikat mis on üleni jääs ja tekitavad natuke sellise külma haua tunnet.












Olemas on keskkool. Koolis on muuseum kohalikust elust ja Taimõri kultuurist. Ei puudu ka mammuti luud. Hästi on säilinud ausambad ja Stalini ajal ehitatud majad. 







Eile oli just jääkarud linnast eemale peletatud. Meie tulekust oli juba ammu teatatud, niisiis peletati suured valged karvapallid meie pärast külast eemale. Meie muidugi uurisime ikka võimalust karu näha. Prügimäel pidi olema ja seal kus meie ööbisime.
Meil oli vedanud, et tuul suunda ei muutnud. Oleksime võinud oma tehnikaga lihtsalt hommikuks olla kuskil jää kamakate otsas ja kui vesi kuskilt lahti siis on karud platsis.
Prügimäe asukohta meile ei näidatud ja üldse suhtuti sellesse karu värki nagu tahaksime rabas konna näha. Neile on jääkaru tavaline asi.



Koolis lastele hoiatusplakat!

Toidupoolest on Dikson hästi varustatud. Iga kahe nädala tagant käib lennuk ja toob värsket toitu. Hinnad on u. 4x4 kallimad kui venemaal.
Hotelliks on 1 toaline korter koos oma jääs akendega. Toas on jube palav aga akent lahti ei saa. Tagusin triikrauaga jää ära. 2x ühetoaline korter maksis 30000 rutsi.
Kütuse probleem lahenes väga soodsalt. Lennujaama pealik lasi meil lihtsalt paagid täis. Sellele eelnes eelmine õhtu kõhutäis napsu ja läbirääkimine. Vana Tallinn tegi ka asja libedamaks.
Üldiselt on aga kord selline, et kes omab siin mingit tehnikat tellib suvel omale talvise kütuse ära. Talvel lennukiga juurde ei tooda ja jäälõhkuja Diksoni sadamast läbi ei käi.
Diksonilt tagasi.









 Norilsk.

Dudinkasse jõudsine lihtsa vaevaga. Kasutasime oma vana läbitud träkki. Ainuke mure oli autode jäätumine.

Omaette ettevõtmine on Dudinkast Norilskisse saamine. Lund ei saja aga tuiskab hullupööra. Kohati nähtavus 0.
Siiani taliteid sõidetud 1920 km

Üldiselt on kogu linna keskus igati kaasaegne. Keskusest kaugemal on aga kõik tahma täis ja trööstitu. Kaevandused, rasketehnika, igasugu torustikud ja muu räga mis on nagu kummitus.
Edasised plaanid on .....
Lähme läbi Hatanga ja Jakutski. Tuleb juurde veel u. 2000km jagu zimnikuid ja reis läheb pikemaks.
Kristol kahjuks lõpeb aeg otsa ja lendab Norilskist koju. Rait ja Kai vallutavad Taimõõri edasi.
Esimene osa Norilskist Hatangasse on kõige ettearvamatum.
Täna lahkume jälle tsivilisatsioonist ja interneedusest. Kui saame jälle levisse anname endast märku.




 Norilskis käisime memoriaalis kus on mälestusmärgid küüditatutele. Kodust andis hr. Ott meile kaasa küünla, et võimalusel süütaksime Eestlaste mälestusmärgil. Seekord oli meil teine katse seda teha ja saime edukalt tehtud. Mälestusmärgid ja memoriaal on heas seisukorras kuigi natuke lumme tuisanud, nagu kogu Norilsk.



Süütult kannatanutele!



Reisipildid!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar