Veetsime kaks nädalat Ukraina mägedes kus oli vaieldamatult ilus loodus.Jätsime oma puhkusest välja suurlinnad ja nautisime metsikut loodust.
Reisi pikkuseks tuli ~6000 km
Ukrainas hakkas kohe põnev nii kui piiri ületasid,ei olnud vaja sõita sadu km.Teed olid põnevad ja rahvas uudishimulik turistide vastu
Nagu eelpool mainitud liikusime suurlinnadest mööda ja otsisime põnevust,niisiis kulgesime väiksemaid teidmööda.Meie teedele ilmusid ka takistused mis olid tekkinud loodusjõu kaasaaitamisel.Sellegipoolest ei loobunud ja leidsime lahenduse.
Vett ja muda jagus terve reis!
Siin tahtis DISKO küllili minna,maa külgetõmbejõud vist mõjus...
Kõik teed viivad Rooma(nagu öeldakse)aga meie teed viisid mägedesse.
Üleval mägedes tundus loodus nii puutumata aga siiski elutegevust oli näha.Nägime hobusekarju kes näisid elavat suht metsikut elu.Kogesime ka loomariigi elu,nimelt kuidas suur täkk valvab karja.Meid mäepervelt tulemas nägi,kappas meie poole ja kontrollis olukorda.Mina kui hobusearmastaja ei julgenud sammugi autost välja astuda.Akna avamise peale tegi paar tõrjuvat liigutust,tiirutas agresiivselt ümber auto ja siis kabjaplaginal tagasi karja juurde.
Samas oli hobuseid kes õnnetult kammitsas rohtu sõid.
Sellel lõigul turnisime me paarituhande m kõrgusel,minnes oli ilus kivine tee ja alla tulles oli ööpäevaga uhtund jõgi meie teelõigu.Kõigi suust oli kuulda ooo,äge,aga jaa asi oli tegelikult põnevam.Veel on suur jõud nagu me teame, teest oli tekkinud sügav kraav.Mina julge ullika muidugi kohe sügavust katsuma aga vool tahtis jalad alt ära viia.Reisiseltskond ei löönud põnnama,tasa ja targu läbisime ka selle punkti.Seda me ju tegelikult otsima läksimegi :)
Kohalikel on ikka raske elu seal mägedes.Kohtasime üht memme kes nõutult edasi tagasi teisepool jõge tatsas,nimelt ei saanud enam üle jõe,et oma toiduvarusid täiendada(poodi minna)Vihmasaju tagajärjel oli jõgi sügavaks läinud.Kontrollisime olukorda ja sõitsime autoga üle jõe et memm peale võta ja teisele kaldale viia.Memmeke oli nii tänulik,et ei jõudnud meid ära tänada :)
Kohalikud sõidavad mägedes selliste liikuritega
Mägedes oli vihmaga päris tore, kui sadama hakkas valati nagu pangega.Teedele tekkisid vulisevad ojad ja karjamaad libedad nagu kelgutaks mäest alla
Jalgsimatka oli vaja teha kuskil 2 km,et jõuda puhta karge veeni ja lumee potsatada
Metsikul õnnestus enne tripi algust jalg välja väänata,mis reisil turses oli ja üleni sinine. Kujutan ette kuidas ta pidi mäejalamil piinlema kui me lumeni tatsasime.nõrgemad jäid talle seltsik,kes end tugevaks pidas panid oma jõu proovile(suitsumeestel raske)Me ei jätnud teda millegist ilma :)
Tõime kotiga lund alla,et teda lumega pommitada
Enne reisi algust googeldasime me netis ja leidsime huvitava linna nagu KIVILINN.Algul jäi meie trassist eemale aga siiski otsustasime veidi sisemaale minna.Teepeale jäid ka suuremad külad,linnad.
Olime kuulnud,et Ukrainas on ka imelised soolajärved, nii hakkasime kohalikelt infot hankima.Kohalike abiga jõudsime soolajärveni.paigutasime endid kämpadesse ja uudistasime veits ümbruskonnas.Meile pajatati,et siin lähedal kunagi kaevandati ja nüüdseks kõik kokku varisenud
Soolavann võetud,kõhud täis,hüppasime ööellu.Kohalikud oskavad pidutseda,üritasime ka meie nendega sammu pidada...
Reisil olles olime valgete linade vahel 2-3 ööd.Olime sunnitud vahel kas väga jubeda ilma tõttu või vajadus ennast veega küürida ööbima motellis.Tihtipeale sattusime sellise veekogu juurde mis vulises mägedest ja oli näpistavalt külm,nii et sinna ei kannatanud pesema minna. Ülejäänud ööbimised olid looduses.
ELAMINE TELGIS
JA MUIDUGI KARASTAV PESEMINE MÄGIJÕES
Ilus reis hakkas lõpusirgele jõudma.Külastasime veel suveniiripoode ja seal kohtasime eestlasi kes juhatasid meid HIRVEKASVANDUSSE.Auvääert mees kes oma vabast tahtest ja suurest loomaarmastusest peab hirvi,lambaid ja hobuseid.
Lisan veel mõned jäädvustused kus läbi lipsasime ja vaadet nautima jäime
Viimane peatuspaik Ukrainas oli jahistiilis majakeses
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar