Astana

4x4 seltskond Astanas

Enne läbi stepi lääne poole trügima asumist tegime varude täiendamiseks pikema peatuse pealinnas Astana-s. Astana on kummaline linn. Kui president Nazarbajev otsustas 1997-ndal aastal pealinna liiga ida mõjusfääris asuvast Almaty-st ära kolida, sai uueks asukohaks valitud templilinn Akmola. Et pealinn liiga morni nimega poleks (Akmola on kasahstani keeles "Valge Haud") nimetati koht ümber Astana-ks (kz. keeles "Pealinn"). Sellest ajast peale on linna ehitatud kui Kasahstani võimu sümbolit ja Nazarbayevi isiklikku monumenti. Üks kummaline linn on see küll - pealispind silmipimestavalt ilus ja läikiv, uhkete tornide ja kirevate lilleaedadega, selle taga aga räämas hruštsovkad ja prügihunnikud. Külastamist väärib ta aga igal juhul. 
Linnast väljas on teed jälle lõputult mööda põldu jooksvateks radadeks kahanenud. Aegajalt harva tuleb ette ka savist, s*tast ja vanadest plekitükkidest ehitatud külasid, mille elanikud oleks justkui eelmisest sajandist välja astunud. Ei tea millest nad siin keset tühjust elavad. Vahemaad on igaljuhul muljetavaldavad, 700km peale oleme kohanud kahte küla. 
Mööda üht sellist rada sõites hakkas selgest taevast justkui rahet sadama. Ainult et roosat värvi ja kleebib nagu tatt akna peale. Olime sattunud rändritsikate parve. Kilomeetrite viisi oli sõites oli tunne nagu kogu stepp tõuseks lendu ja üritaks auto ees end olemasolemise vaevast vabastada. Üks hetk juhtusime ka lõbusa pulmaseltskonnaga kokku. Rippusid poolenisti aknast väljas ja kiljusid hirmsasti. Meid nähes peeti autod kohe keset teed kinni ja roniti autodest välja tutvust ja pilti tegema. Ka pruut oli ennast uhke kleidiga kolmekesi vana auto tagaistmele pressinud. Pildid tehtud, ronis kamp autodesse tagasi ja pulmapidu keset stepiteed jätkus. Ka meie tee jätkub Uralski, kaugel läänes asuva piirilinna poole, mille kaudu plaanime tagasi Venemaale siseneda, et sealt edasi kodu poole liikuma hakata.